Kindlustusandja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju hüvitamine, kokkulepitud rahasumma maksmine või lepingu täitmine muul kokkulepitud viisil.

Elukindlustuse üks liik on annuiteet, mille all mõistetakse elukindlustuslepinguid, mille sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise perioodiline väljamaksmine, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid. Seega saavad kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid sõlmida tegevusloaga elukindlustusseltsid.

Kindlustustegevusega tegelemiseks peab äriühingul olema tegevusluba, mis antakse ühe või mitme kindlustustegevuse liigi või alaliigiga tegelemiseks.

Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusloaga Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kes on sõlminud lepingu pensioniregistri pidajaga.

Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa Finantsinspektsioon.

Tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid sisaldavad muu hulgas kinnitust, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ette nähtud pensionilepingute osafondi ühekordse osamakse, kui taotleja kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist.

Kvartaliosamakse arvutamisel lähtutakse kindlustusandja pensionilepingute kindlustusmaksete summast, mis kindlustusandja või filiaal kogus osamakse tasumisele eelneva kvartali jooksul.

Kvartaliosamakse suuruse saamiseks korrutatakse pensionilepingute kindlustusmaksete summa Tagatisfondi nõukogu kehtestatud osamaksemääraga.

Pensionileping Tagatisfondi seaduse tähenduses on kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.

Pensionilepingute kindlustusmaksete summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab kindlustusandja.

Osamakse suuruse arvutamise täpsem kord on kehtestatud rahandusministri 9. detsembri 2008. aasta määrusega nr 44 

„Pensionilepingute osafondi kvartaliosamakse aruandluse ulatus ja kord“.

Juhul kui aruande esitaja on varem esitatud andmetes tuvastanud vea või kui eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtteid on muudetud, siis tuleb esitada korrigeeritud aruanne.

Kvartaliosamakse tasub kindlustusandja regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

Kui osamakse jäetakse tähtpäevaks tasumata või tasutakse osaliselt, arvestab Tagatisfond tasumata summalt viivist 0,2% päevas.

Tagatisfondi nõukogu võib otsustada, et kvartaliosamaksete kogumine peatatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1. Osafondi vara moodustab vähemalt 1% kõigi kindlustusandjate pensionilepingute kohustustest.
2. Osafondi vara väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot.
3. Toetusjuhtumil võetud laenud ja pensionilepingute osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.