Tegevusloa taotlemisel esitatavad dokumendid ja andmed sisaldavad muu hulgas kinnitust, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ette nähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist.

Tagatisfond arvutab panga osamakse suuruse kalendriaastaks või lühemaks perioodiks. Osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse eelneva kalendriaasta või lühema perioodi keskmine tagatud hoiuste summa kehtiva osamakse määraga. Tagatisfondi nõukogu otsusega võib suurust lisaks korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse krediidiasutuse riskivarade suurust ja muid riskiindikaatoreid.

Osamakse suuruse arvutamise juhised ja alusandmed on kehtestatud rahandusministri 25. novembri 2019. aasta määrusega nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine”.

Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Tagatisfondile uued korrigeeritud aruanded.

Panga sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Tagatisfond viivist tasumata summalt 0,2% päevas.

Kui pank on jätnud osamakse tähtajaks tasumata või muu Tagatisfondi seadusest tuleneva kohustuse täitmata, teavitab Tagatisfond sellest viivitamata Finantsinspektsiooni.

• panga ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu nõue panga vastu
• summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida pank ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud
• hoiuse kohta välja antud nimeline võlatunnistus (hoiusesertifikaat), kui see ei ole võõrandatav
• ühishoius ehk hoius, mis kuulub ühiselt vähemalt kahele isikule

Notari ja kohtutäituri ametitoiminguks avatud kontol hoiustatud kolmandate isikute rahalisi vahendeid käsitatakse hoiuste hüvitamisel iga isiku kohta eraldi hoiusena

Osafondist ei tagata ega hüvitata hoiust, mille on hoiuste peatamise päeva seisuga hoiustanud:

Eesti riik või välisriik või Eesti või välisriigi

• kohaliku omavalitsuse üksus
• teine krediidiasutus
• kindlustusandja või edasikindlustaja
• fondivalitseja või investeerimisfond
• investeerimisühing
• e-raha asutus
• makseasutus
• krediidiandja või krediidivahendaja
• muu Tagatisfondi seaduse § 30 lõike 1 punktides 4-8 nimetamata finantseerimisasutus. 

Kui hoiuste peatamise päev saabub ja osafondi varast ei piisa hoiuste hüvitamiseks, võib Tagatisfondi nõukogu otsuse alusel koguda pankadelt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid, mille suurus ei ületa 0,5% panga keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Erandjuhtudel võib Tagatisfond Finantsinspektsiooni nõusolekul nõuda suuremat osamakset, mis ei tohi olla suurem kui 0,625% panga keskmisest tagatud hoiuste mahust peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta.   

Finantsinspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduse § 36¹ lõike 3 kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidasutuse likviidsust või maksevõimelisust.

• Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud.
• Erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada kuni kuue kuu võrra.
• Edasilükatud osamaksed tasutakse, kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei sea nende tasumine krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust enam ohtu. 

Tagatisfondi nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui hoiuste tagamise osafondi vara moodustab vähemalt 0,8% Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust. Osamakse kogumine peatatakse, kui osafondi vara moodustab 5% Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust.